• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,38
  • 29.02.16, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtte tulumaks pole koll

Äripäeva meelest tuleb ettevõtte tulumaksu taaskehtestamise idee kartmatult lauale lüüa ja teha poliitilise maksudebati teemaks.
Juhtkiri
  • Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Äripäevas ilmunud Priit Pekarevi Eduka Eesti konkursi võistlustöö paneb ette kehtestada Eestis ettevõte tulumaks, alandades sotsiaalmaksu määra või lubades kasumimaksust maha arvata osa tööjõukulusid.
Äripäeva meelest tuleb ettevõtte tulumaksu taaskehtestamise idee kartmatult lauale lüüa ja teha poliitilise maksudebati teemaks. Ettevõtjate rahulolematus maksusüsteemiga on terav, majanduskasv kidub hädise protsendi piirimail, investeeringud käivad Eestist kaarega ringi ja mitu muumaist ettevõtet sulgeb siin tootmisüksusi, jättes tööta sadu inimesi.
Iseenesest pole ettevõtte tulumaksu kehtestamise idee põrutavalt uus. Indrek Neivelt pakkus selle välja juba enne 2014. aasta valimisi. Neivelti mõte oli tookord alandada sotsiaalmaksu osaks olevat ravikindlustusmaksu 13 protsendilt 6 protsendile ning riigikassas tekkiv auk katta ettevõtte tulumaksuga (maksimaalselt 15 protsenti). Neivelti arvutus näitas, et ettevõtte tulumaksust lisaks laekuv summa võiks olla 350–400 miljonit eurot (2015. aasta oodatavaid kasumeid arvestades). Ettevõtte maksukoormus ei oleks suurenenud. Ettepanek sai palju tähelepanu, ent erakonnad ignoreerisid seda täiesti.
Rohkem kasu nendele, kes maksavad rohkem palka
Neivelti ettepaneku elluviimise korral saanuks muudatusest rohkem kasu need ettevõtted, kes maksavad rohkem palka: ehk siis need, millel on töötajaid rohkem või kus palgad on suuremad.
See on Neivelti ja Pekarevi kokkupuutepunkt. Mõlemad annaksid ettevõtjale tulumaksu maksmise eest vastu sotsiaalmaksu langetuse (Pekarevi versioonis kas maksulangetus või luba kasumimaksust maha arvata osa tööjõukulusid, mis teeb ettevõtja seisukohalt sama välja). Selline muudatus võiks Äripäeva meelest olla mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks, kõrged tööjõumaksud on Eesti ettevõtjate teravaim mure, mida Reformierakonna paljukiidetud tibatilluke sotsiaalmaksu langetus põrmugi ei leevenda. Teiseks, arvestades majanduses käimasolevat (küll aeglast) struktuurimuutust, on tulevik teadmismahukate sektorite päralt, kus makstakse kõrgemat palka. Betooni investeerimise vajaduse asemele on tulnud vajadus investeerida ajudesse, st inimestesse.
Eesti majanduse arengu seisukohalt on oluline, et kõrgepalgaliste, suuremat lisandväärtust loovate töökohtade tekitamine oleks soodustatud. Ühtlasi motiveeriks madalam sotsiaalmaks rahvusvahelise haardega ettevõtteid tooma Eestisse tootmisüksusi, mis nõuavad suurt hulka tööjõudu.
Maksuvabastus ei teeni oma algset eesmärki
Eestil on aeg endale tunnistada, et omal ajal igati innovatiivne olnud reinvesteeritud kasumi maksuvabastus ei tööta kahjuks viisil, milleks ta alguses mõeldud oli. Investeeringud kahanevad nii mahu poolest kui ka suhtena SKPsse ja selle põhjus seisneb selles, et sisuliselt pole maksust vabastatud mitte investeeritud, vaid välja võtmata kasum. See aga annab maksuvabastuse algse mõttega võrreldes risti vastupidise tulemuse: raha voolab Eestist minema, seisab lihtsalt kasutamata või rändab laenu vormis muumaistesse emafirmadesse. Ettevõtte tulumaks koos sotsiaalmaksu olulise langetusega võiks aga ärgitada nimelt inimestesse investeerima ja just seda on Eesti majandusel tarvis, et püsida konkurentsivõimeline.
Ettevõtja jaoks on põhiküsimus, mida ta ettevõtte tulumaksu kehtestamise korral vastu saab. Poliitikute jaoks võiks küsimus olla, kuidas riigikassat korras hoida ja mida maksumuudatus majandusega teeb. Ettevõtluskeskkonna tervise seisukohalt on oluline aga ka maksude optimeerimise piiramine, mis on praegu seaduslik, aga seab halvemasse konkurentsiolukorda need, kes sedasorti jokitamist ei poolda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele